PURTSE – SILLAMÄE JUULI 2008

Augustis 2006 aastal läbis meie matkaseltskond selle teekonna mööda Põhja – Eesti paeklindi alust rannajoont vastupidises suunas. (Vaata ka 2006 aasta fotogaleriid) See on siis Sillamäelt Purtseni. Selline maršuudi valik on põhjendatud sellega, et see lõik Põhja – Eesti rannikust on looduse mõttes võib-olla, et kõige omanäolisem ja seega kõige vaatamisväärsem. Toona tehtud retk jättis aga meie matkaseltskonnale niivõrd sügava mulje ja esimese retkega saime alles aimu kui vähe me seal tegelikult vaadata ja uurida jõudsime, et otsustasime siiski selle otsa uuesti ette võtta. Mingid teadmised ja kogemused selle lõigu läbimiseks meil olid ja ajaliseks piiranguks sättisime viis päeva. Tõelisele matkamehele, kellele tähtis ka päevane kilometraaž ja kelle jaoks ongi liikumise kiirus esmatähtis on see muidugi pikk aeg, aga meie ei ole nii tõsised tegijad. Meid köidab loodus oma iluga ja kui ikka tekib tahtmine midagi pikemaks silmitsema jääda või lihtsalt ei viitsi sel hetkel edasi minna, siis jääme ka paika ja naudime hetke. Nii oleme vahest mõne kohaga väga hea kontakti saavutanud ja need kohad jäävadki elu lõpuni omaseks ja koduseks. Nii märkame vahel ka väga huvitavaid pisidetaile mida põgusal möödakõnnil ei pane kunagi tähele.

Selle retke tarkuseks kujunes selline teadmine: „Ära kunagi hoia kokku jalanõude pealt! Kui säästad jalanõusid, siis ei säästa sa oma jalgu. Kui tahad terve nahaga pääseda, too oma kõige paremad jalavarjud lagedale!“ Siit ka soovituseks neile, kes üritavad sama retke ette võtta, et mida suurem on teie kehakaal ja mida raskema kotiga te rändate, seda jäigema tallaga ja stabiilsema hüppeliigesetoega teie jalanõud peaksid olema. Parimaks osutusid paksu kummitallaga ja „coretex“ voodriga pooldesäärde ulatuvad nöörsaapad. Kui aga pole plaanis viis päeva raske kotiga ringi trampida, siis võib ka plätudega minna. Ausaltöelda võib ka ilma plätudeta pinna sest igasuguseid jalavarje on seal klibuvallidele meri endast välja heitnud. Tuleb vaid leida õige suuruse ja õige jala jalanõu.

Kõige olulisemaks tuleb pidada aga tahtmist üldse kuskile minna ja head tuju. Ma loodan, et järgnev pildiline matkapäevik tekitab nii mõneski vaatajas kihu võtta kepp ja kott ning minna maailma uurima ja avastama.

2008 aasta juulikuu matka fotopäevik.